list基本概念
功能:将数据进行链式存储
链表(list)是一种物理存储单元上非连续的存储结构,数据元素的逻辑顺序是通过链表中的指针链接实现的
- 链表的组成:链表由一系列结点组成
- 结点的组成:一个是存储数据元素的数据域,另一个是存储下一个结点地址的指针域
STL中的链表是双向循环链表,尾部结点的指针域指向头部,头部节点的指针域指向尾部。
由于链表的存储方式并不是连续的内存空间,因此链表list中的迭代器只支持前移和后移,属于双向选代器
list的优点:
- 采用动态存储分配,不会造成内存浪费和溢出
- 链表执行插入和删除操作十分方便,修改指针即可,不需要移动大量元素
list的缺点:
- 链表灵活,但是空间(指针域)和时间(遍历)额外耗费较大
- List有一个重要的性质,插入操作和删除操作都不会造成原有list迭代器的失效,这在vector是不成立的。
总结:STL中List和vector是两个最常被使用的容器,各有优缺点
list构造函数
- list
lst;//list采用采用模板类实现,对象的默认构造形式; - list(beg,end);//构造函数将[beg,end)区间中的元素拷贝给本身。
- list(n,elem);//构造函数将n个elem拷贝给本身。
- list(const list &lst);//拷贝构造函数。
#include<iostream>
using namespace std;
#include<list>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
void test()
{
list<int> ls1;
ls1.push_back(10);
ls1.push_back(20);
ls1.push_back(30);
ls1.push_back(40);
print_list(ls1);
list<int> ls2(ls1.begin(), ls1.end());
print_list(ls2);
list<int>ls3(ls2);
print_list(ls3);
list<int>ls4(10, 100);
print_list(ls4);
}
int main()
{
test();
}list的赋值和交换
- assign(beg, end);//将[beg,end)区间中的数据拷贝赋值给本身。
- assign(n, elem);//将n个elem拷贝赋值给本身。
- list& operator=(const list &lst);//重载等号操作符
- swap(lst);//将lst与本身的元素互换。
#include<iostream>
using namespace std;
#include<list>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
void test()
{
list<int> ls1;
ls1.push_back(10);
ls1.push_back(20);
ls1.push_back(30);
ls1.push_back(40);
print_list(ls1);
list<int>ls2;
ls2 = ls1;
print_list(ls2);
list<int> ls3;
ls3.assign(ls1.begin(), ls1.end());
print_list(ls3);
list<int>ls4;
ls4.assign(10, 100);
print_list(ls4);
}
//交换
void test1()
{
list<int> ls1;
ls1.push_back(10);
ls1.push_back(20);
ls1.push_back(30);
ls1.push_back(40);
cout << "交换前的数据" << endl;
print_list(ls1);
list<int>ls2;
ls2.assign(10, 100);
print_list(ls2);
cout << "交换后的数据" << endl;
ls1.swap(ls2);
print_list(ls1);
print_list(ls2);
}
int main()
{
//test();
test1();
}list容器大小操作
- size();//返回容器中元素的个数
- empty();//判断容器是否为空
- resize(num);//重新指定容器的长度为num,若容器变长,则以默认值填充新位置。如果容器变短,则末尾超出容器长度的元素被删除。
- resize(num, elem);//重新指定容器的长度为num,若容器变长,则以elem值填充新位置。如果容器变短,则末尾超出容器长度的元素被删除。
#include<iostream>
using namespace std;
#include<cmath>
#include<list>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
void test()
{
list<int> ls;
ls.push_back(10);
ls.push_back(20);
ls.push_back(30);
ls.push_back(40);
ls.push_back(50);
print_list(ls);
if (ls.empty())
{
cout << "ls为空" << endl;
}
else {
cout << "ls不为空" << endl;
cout << "ls的元素个数" << ls.size() << endl;
ls.resize(10);
print_list(ls);
ls.resize(15, 100);
print_list(ls);
}
}
int main()
{
test();
}list容器的插入和删除
- push_back(elem);//在容器尾部入一个元素
- pop_back();//删除容器中最后一个元素
- push_front(elem);//在容器开头插入一个元素
- pop_front();//从容器开头移除第一个元素
- insert(pos,elem);//在pos位置插elem元素的拷贝,返回新数据的位置。
- insert(pos,n,elem);//在pos位置插入n个elem数据,无返回值。
- insert(pos,beg,end);//在pos位置插入[beg,end)区间的数据,无返回值。
- clear();//移除容器的所有数据
- erase(beg,end);//删除[beg,end)区间的数据,返回下一个数据的位置。
- erase(pos);//删除pos位置的数据,返回下一个数据的位置。
- remove(elem);//删除容器中所有与elem值匹配的元素。
大部分方法和之前的容器还是非常类似的,多了一个remove方法需要注意一下
#include<iostream>
using namespace std;
#include<cmath>
#include<list>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
void test()
{
list<int> ls;
ls.push_back(10);
ls.push_back(20);
ls.push_back(30);
ls.push_front(100);
ls.push_front(200);
ls.push_front(300);
print_list(ls);
ls.pop_back();
ls.pop_front();
print_list(ls);
auto it = ls.begin();
ls.insert(++it, 999);
print_list(ls);
it = ls.begin();
ls.erase(++it);
print_list(ls);
ls.push_back(10000);
ls.push_back(10000);
ls.push_back(10000);
ls.push_back(10000);
print_list(ls);
ls.remove(10000);
print_list(ls);
}
int main()
{
test();
}list数据存取
front();//返回第一个元素。
back();//返回最后一个元素。
#include<iostream>
using namespace std;
#include<cmath>
#include<list>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
void test()
{
list<int> ls;
ls.push_back(10);
ls.push_back(20);
ls.push_back(30);
ls.push_back(40);
ls.push_back(50);
cout << "第一个元素为:" << ls.front() << endl;
cout << "最后一个元素为:" << ls.back() << endl;
auto it = ls.begin();
it++;
//it = it + 3;报错,不支持随机访问
}
int main()
{
test();
}list不能用[]或者at()的方式访问,因为它是链表,不支持随机访问。
list反转和排序
reverse()/反转链表
sort();//链表排序
#include<iostream>
using namespace std;
#include<list>
#include<algorithm>
void print_list(const list<int>& ls)
{
for (auto it = ls.begin(); it != ls.end(); it++)
{
cout << *it << " ";
}
cout << endl;
}
bool myCompare(int a,int b)
{
return a > b;
}
void test()
{
list<int>ls;
ls.push_back(20);
ls.push_back(10);
ls.push_back(40);
ls.push_back(30);
ls.push_back(50);
cout << "反转前的list" << endl;
print_list(ls);
ls.reverse();
cout << "反转后的list" << endl;
print_list(ls);
//所有不支持随机访问迭代器的容器,不可以使用标准算法
//容器的内部会提供一些算法。
//sort(ls.begin(), ls.end());
ls.sort();
cout << "排序后的list" << endl;
print_list(ls);
cout << "使用自定义规则排序" << endl;
ls.sort(myCompare);
print_list(ls);
}
int main()
{
test();
}